ÜLDINE INFORMATSIOON EESTI ETTEVÕTETE KOHTA
Ettevõtete õiguslik-organisatsioonilistest vormidest on Eestis kõige rohkem levinud OÜ (Osaühing). OÜ – on piiratud vastutuse, lihtsa struktuuri ja minimaalse osakapitaliga (2500 EUR) ettevõte.
Harvemini kasutatakase AS (aktsiaseltsi), mille omakapital peab moodustama vähemalt 25 000 EUR ja lisaks täitevorganile (Juhatusele) peab sellistel ettevõtetel olema veel Nõukogu.
On oluline teada, et:
1. Juhul, kui ettevõtte direktori elukoht ei ole Eesti, muu Euroopa majanduslikku tsooni kuuluv riik või Šveitsi Konföderatsioon (mitteresident), siis vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele peab määrama ettevõttele ka kohalikku esindajat. Kohaliku esindaja teenust pakub ka meie ettevõte.
2. Direktorile (juhatuse liikmele) ei ole kohustuslik maksta töötasu.
3. Ettevõtte juriidiline aadress peab olema Eesti aadress. Meie ettevõte võib samuti pakkuda juriidilise aadressi teenust, kui Teil seda pole. Mõlema teenuse, st nii kohaliku esindaja kui ka juriidilise aadressi, tellimisel kehtib meie klientidele soodustus.
4. Aruannet äritegevuse kohta peab ettevõte esitama sõltumata tema äritegevuse geograafiast. Põhjalikuma informatsiooni Eestist ja riigis kehtivast maksustamise süsteemist saate leida KKK alajaotuses.
Me aitame oma kliente rutiinse töö teostamisega, võimaldades neil keskenduda peamistel äri- ja tootmisalastel operatsioonidel.
Me pakume järgmiseid administratiivseid teenuseid:
Eesti juriidilise aadressi (virtuaalkontori) pakkumine
Äriregistrist vajalike dokumentide (väljavõte, põhikiri) tellimine
Maksu- ja Tolliametist vajalike dokumentide (tõend residentsuse kohta, tõend topeltmaksustamise vältimise kohta, tõend maksuvõlgade puudumise kohta) tellimine
Dokumentide notariaalne tõlge
Dokumentide legaliseerimine, apostilliga kinnitamine
Templite tellimine
Klientide, pankade, partnerite ja töötajatega läbirääkimiste korraldamine
Abi osutamine maksu- ja teiste riigiasutustega kontaktide loomisel
VAT (KMKR)
Ettevõte peab registreeruma käibemaksukohustuslaseks, kui käibemaksuga maksustatav juriidilise isiku käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Hetkest, kui ülalnimetatud käive saavutas 40 000 eurot, peab ettevõtte seaduslik esindaja kolme päeva jooksul esitama maksuhaldurile avaldust juriidilise isiku käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta.
Juriidiline isik võib esitada maksuhaldurile avaldust ettevõtte käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta ka siis, kui registreerimise kohustus pole veel tekkinud, kuid sellisel juhul peab juriidiline isik suutma tõestada, et ta tegeleb äritegevusega või alustab äritegevust Eestis. Vastasel juhul võib saada Maksu- ja Tolliametilt keeldumise KMKR numbri saamises.
Äritegevuse tõestamiseks võivad olla:
1. Ostjate ja tarnijatega sõlmitud lepingud, lepingute projektid, kirjalikud kokkulepped, tarnijatega/kliendidega kirjavahetus, millest võib selgelt välja lugeda kaupade/teenuste ostu-müügi kavatsust;
2. Pangakonto väljavõte, millest on näha, et toimusid laekumised ostjatelt või olid tehtud ülekanded tarnijatele;
3. Ettevõtte veebileht, kus in loetletud kaubad ja teenused, mida ettevõte osutab;
4. Äriplaan.
Praktika on näidanud, et korrektselt esitatud tõendid võivad kiirendada KMKR numbri saamist. Eriti hoolikat tähelepanu pöörab Maksu- ja Tolliamet nendele ettevõtetele, kus seaduslik esindaja on mitteresident. Sellist tähelepanu on tinginud üha sagedasemaks muutunud juhtumid, kus taolised ettevõtted püüavad vältida KM maksmist Euroopa Liidu liikmesriikides.
Me oleme valmis osutama Teie ettevõttele professionaalset tuge ja abi KMKR numbri saamiseks avalduse esitamisel.
EORI (ETTEVÕTJATE REGISTREERIMISE JA IDENTIFITSEERIMISE SÜSTEEM)
EORI number on kohustuslik väliskaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, kes omavad käibemaksukohustuslase numbrit(numbreid) teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Alates 1. juulist 2009. aastast on ettevõtjad kohustatud märkima seda numbrit (selliseid numbreid) EORI taotlemisel kaupade importimisel, transiitvedudel, eksportimisel või muudel tollitoimingutel ettevõtjate identifitseerimiseks kogu Euroopa Liidu territooriumil.
Taotlus
EORI numbri väljastamist võib taotelda juriidilise isiku seaduslik esindaja.
Meie spetsialistid saavad osutada kõrgel tasemel abi EORI numbri taotlemisel.
Ettevõtte majandustegevus peab olema registreeritud Eesti Majandustegevuse registris. Teatud tegevusaladega tegelemiseks on kohustuslik saada ka tegevusluba.
Kui tekib arusaam, et üks või teine investeering ei too enam soovitud kasumit ja mõistlik oleks sellest loobuda, siis kerkib ülesse küsimus ettevõtte tegevuse lõpetamisest. Selleks on seaduse poolt ette nähtud ettevõtte likvideerimise protseduur, mille käigus lõpetab ettevõte oma äritegevust.
Likvideerimise protseduur – on pikaajaline protsess, mis kestab vähemalt 7-8 kuud ning koosneb järgmistest etappidest:
-
Omanike poolt võetakse vastu otsus ettevõtte likvideerimisest ja likvideerija määramisest. Vähemalt ühe likvideerija elamiskohaks peab olema Eesti. Pärast otsuse vastuvõtmist on lubatud teostada vaid neid toiminguid, mis on vajalikud likvideerimiseks.
-
3 kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest koostatakse likvideerimise algbilanss, selle lahtiselgitav aruanne ja majandusaasta aruanne, mida peab kinnitama selleks pädev organ ja pärast seda esitatakse need aruanded Äriregistrile.
-
4 kuu möödudes alates likvideerimise kohta teate avaldamisest „Ametlikes Teadaannetes“ ja pärast seda, kui kõik võlausaldajate nõuded on rahuldatud koostatakse likvideerimise lõppbilanss ja jääkvara jaotamise plaan, mida esitatakse omanikele tutvumiseks.
-
Pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui 6 kuu möödudes alates Äriregistrisse likvideerimise kohta kande tegemisest ja likvideerimise kohta teate avaldamisest „Ametlikes Teadaannetes“ ning 3 kuu möödudes pärast seda, kui koostatud likvideerimise lõppbilanss ja jääkvara jaotamise plaan olid esitatud omanikele tutvumiseks, esitab likvideerija Äriregistrile notariaalselt tõestatud avaldust ettevõtte Äriregistrist kustutamiseks.
Alg- ja lõppbilansi koostamine ei sisaldu likvideerimise teenuses (reeglina teeb seda kliendi raamatupidaja).
Juhul, kui võlausaldjate nõuded ületavad ettevõtte varade väärtust, siis nende nõuete rahultamiseks esitab likvideerija viivitamatult pankrotiavaldust koos selgitustega ettevõtte maksejõuetuse kohta ja võlausaldajate nimekirjaga.
Mõningatel juhtudel võib likvideerimise alternatiiviks olla ettevõtete ühinemine (mille puhul ühendatav ettevõte või ühinevad ühingud lõpetatakse ilma likvideerimismenetluse läbiviimiseta) või ettevõtete jagunemine (mille puhul jagunev ühing loetakse lõpetatuks ilma likvideerimismenetluse läbiviimist).